Oslo Bors

Oslo börsi jaoks prioriteetsed jõudlus ja turvalisus

Oslo börs on kaubanduses ja tööstuses kõige olulisem tööriist kapitali saamiseks. Iga päev kaubeldakse Oslo börsil miljardite Norra kroonidega ja iga päev toimub neis kauplemissüsteemides suur hulk tehinguid. Ülikiired tehingud on viimastel aastatel muutunud samuti igapäevaseks. Kauplemissüsteem vajab jõudlust, töövõimeaega ja turvalisust pakkuvat andmesalvestust. Pärast miljonite investeerimist uude IT-infrastruktuuri aastal 2009 on Proact nüüd börsi andmesalvestuse ja varunduse „kindlustus”.

Oslo börs on viimaste aastatega läbi teinud suure kasvu ja on vähehaaval muutunud rahvusvaheliselt tuntud börsiks, eriti sellistes sektorites, nagu nafta, energia, transport ja meretoidud. Kauplemises domineerivad välisinvestorid ja enam kui pooled maaklerid on välismaalt.

Suuremad väljakutsed
„Loomulikult tõi see meeletu kasv pidevaid IT-alaseid väljakutseid, kui pidime järk-järgult oma serveri- ja andmesalvestusjõudlust suurendama,” selgitab Tommy Nygren, Oslo börsi tegevuse ja infrastruktuuri juhataja. „Meil oli üle 200 füüsilise serveri, mis vajasid palju hooldust ja sisuliselt pidevat serveriseadmete vahetamist. Selliste seadmete „kasutusiga” on harilikult vaid kolm aastat. Kuna see nõudis ka suurel määral süsteemiadministreerimist ja võrgul olid piirid ning lintvarunduslahenduse käivitamine võttis liiga palju aega, siis muutus järjest pakilisemaks, et börsi IT-halduse meeskond hakkaks uusi võimalusi otsima.”

Kuid kaasaegse börsi jaoks, kes püüab tehnoloogiliselt ajaga kaasas käia, ei piisa vaid tehnilise arenguga sammu pidamisest; arenduste esirinnas püsimine annab ka konkurentsieelise. Uus andmekeskus. Seega, kui Oslo börs otsustas 2008. aastal hankida uue IT-infrastruktuuri, siis teadis IT-halduse meeskond täpselt, mida nad otsivad. „Kriis oli täiesti vältimatu. Aga mõtlesime, et on õige aeg sisse seada uus infrastruktuur, mis toetab edasist kasvu,” jätkab Tommy Nygren. „Oluliseks tingimuseks oli süsteemide virtualiseerimine, et vähendada füüsiliste serverite arvu, hoides seeläbi kokku energialt ja halduselt.”

„Niisiis tahtsime oma andmekeskuse ümber kujundada, kasutades peamiselt virtuaalservereid, et saaksime süsteemi hooldust lihtsustada ja minimaalsena hoida.” Ja virtualiseerimise tulemused ei lasknud ennast kaua oodata; selle meetme tulemusena vähenes füüsiliste serverite hulk oluliselt, 230-lt 110-le!

Lugege edasi. Laadi alla PDF