Andmesalvestus
Andmesalvestus on lai termin, mis tähistab kõiki tehnoloogiaid, mida kasutame oma andmete hoidmiseks. Selle konseptsiooni alla käivad andmesalvestuse meediumid, kettasüsteemid koos kõigi funktsioonidega ning salvestusvõrgud, mida kasutatakse juurdepääsuks.
Andmesalvestuse meedium: viimaste aastakümnete jooksul on domineerivaks olnud kõvaketas ja tõenäoliselt jääb see kõige levinumaks ka edaspidi. Kõvakettad on saadaval kahes põhivormis: suurele mahule orienteeritud kettad, mis pakuvad GB kohta odavat hinda (SATA) ning kõrge sooritusvõimega kettad intensiivseks kirjutamiseks/lugemiseks (FC, SAS). Kõvaketta mõtmetes on nüüdsel ajal ka mälumoodulid, mida tuntakse inglise keeles ka kui solid state disk, kasutatakse kõige suurema I/O intensiivsusega rakenduste puhul.
Kettasüsteemid: Aastate jooksul on kettasüsteemid arenenud lihtsast kettakastist keerukate funktsioonidega lahendusteni. Nende lahenduste hulka kuuluvad nn. pildistamine (snapshot), kloonimine, replikatsioon, nn. õhuke provisjoneerimine (thin provisioning), deduplikatsioon ja heterogeensete andmesalvestuse süsteemide virtualiseerimine.
Salvestusvõrgud: ressursside jagamine võrgus on hea võimalus andmesalvestuse infrastruktuuri laiendamiseks. Kahe põhilise võrgu, Fibre Channel ja Ethernet jaoks on olemas mitmeid erinevaid protokolle, kõige levinumad neist on loetletud allpool.
Ethernetile on olemas failide jagamise protokollid NFS ja CIFS, samuti plokkidel baseeruvad protokollid nagu iSCSI, FCIP ja FCOE.
Plokkidel baseeruvad protokolle SCSI ja FCP juhitakse fiibrikanali kaudu.