Network Attached Storage (NAS) on andmesalvestuse süsteem, mis on ühendatud kohtvõrku (LAN).
Me mõistame NAS all süsteeme, kus traditsioonilise operatsioonisüsteemi haldamine on mõndadel juhtudel välistatud. Sams on tavaliselt NAS sõsteemi haldamine tänu lihtsustatud kasutajaliidesele kerge. Peamised protokollid, mida kasutatakse NAS salvestusseadmete poole pöördumiseks on CIFS ja NFS (ehk siis Windows või Unix/Linux võrgupõhised failiprotokollid). Mõnel juhul aga võib kasutada FTP ja HTTP protokolle. Asjalik NAS süsteem, mis toetab nii CIFS ja NFS peaks lubama andmete jagamist erinevate klientide vahel ning selle toetamiseks peaks sellel olema kasutajaõiguste jagamine, parimal juhul integratsioon ettevõtte ActiveDirectory või LDAP lahendusega.
Miks?
Kui me võrdleme SANi ja NASi näeme, et üheks peamiseks erinevuseks on failisüsteemi asukoht. NASi puhul paikneb failisüsteem NAS serveris, seevastu SANi puhul on igal kliendil/serveril oma failisüsteem. Ehkki see erinevus tundub triviaalne, võimaldab NAS süsteem seetõttu teha andmete kiirkoopiaid ehk snapshote ilma kliendi sekkumiseta ning lihtsamat failisüsteemi haldamist näiteks kasvamise ja vähendamise näol.
Kui SAN süsteem kaotab igale kliendile individuaalse ketta lisamise vajaduse, jääb andmesalvestuse jagamine alles. SAN keskkonnas võib failisüsteemi kasvatamine ja vähendamine muutuda probleemiks.
NAS süsteemi puhul kettapõhised piirangud ära. Samuti on kasuks, et meil on võimalik jagada andmeid erinevate operatsioonisüsteemide vahel. Sõltuvalt NAS süsteemi funktsionaalsusest võime saada kasu rohkematest ketastest, mis koormust jaotavad.
Kuna CIFS ja NFS on integreeritud kliendi operatsioonisüsteemi, puudub vajadus lisatarkvara ja riistvara järgi, välja arvatud tavaline võrguühendus.
Üheks suurimaks NAS süsteemi eeliseks on lihtne ja kiire snapshotil põhinev varundus/taaste koos loogiliste mahtude kloonimise võimalusega. See annab tõsiselt väikese kettamahu vajaduse testimise ja arendamise võimaldamiseks. Teine NASi kasutamise võimalus on rakenduste andmesalvestuseks suurtes arvutifarmides, kus on sadu või tuhandeid arvuteid, mis on ühenduses ühise andmesalvestuse lahendusega andmete jagamiseks.
Veel mõned põhjuseid NAS lahenduse rakendamiseks:
- Traditsiooniliste failiserverite konsolideerimise vajadus
- Halduse lihtsustamine
- NAS koos plokipõhise replikatsiooniga lahendab ärilahenduste varunduse/taaste probleemid
- Rakenduste andmete salvestamine seal, kus andmeid on vaja jagada
- Kergem juurutada kui SAN